Sisukord
Lamekatuse aluskate ja selle paigaldus
Peaaegu kõikides artiklites ja soovitustes katuse ehitamise kohta on välja toodud, et materjali valik ja ehitus ise on soovitatav jätta spetsialistide hoolde. Ehitusmaterjalide turg on suur ja lai ning tavainimesel on materjalide valikul kerge segadusse sattuda. Üheks oluliseks elemendiks katuse ehitamisel on aluskate. Aluskate valikul, nii nagu ka paljude teiste katusematerjalide valikul, tuleb arvestada nii hoone otstarbe, katuse kalde, aluskonstruktsiooni kui ka rahaliste vahenditega. Siinkohal toome välja ülevaate aluskate üldisest olemusest, lamekatuste spetsiifikast ning aluskatte paigaldusest.
Mis on katuse aluskate?
Standardijärgse definitsiooni järgi on katuse aluskate aluskatuse tarindi rull- või plaatmaterjalist osa, mille peamine ülesanne on tagada katusetarindile täiendav (lisaks katusekattele) kaitse veekahjustuse vältimiseks. Lihtsustatult öeldeson aluskatte eesmärk ära hoida õhuniiskuse sattumine katusekonstruktsioonidesse nii altpoolt kondensaadi näol kui ka ülevalt poolt läbi katusekatte pääseva vee näol.
Katuse ülesanne on hoida hoone kuivana. Selleks peab kogu katusekontsruktsioon (mitte ainult katusekate) kaitsma hoonet sademete ja üldise niiskuse eest ning temperatuurikõikumiste eest. Katuse aluskate on üks osa kogu tervikust, millel on täita oluline niiskuse eemalejuhtimise eesmärk.
Aluskatte tüübid
Katuse aluskatteid toodetakse kahte põhitüüpi – hingavad ja mittehingavad aluskatted.
Mittehingav aluskate juhib vee ainult katuselt ära ning seda kasutatakse külmade ventileeritud pööningutega katuste puhul või soojustatud katustel, kui soojustuse ja aluskatte vahele on jäetud õhuvahe (näiteks tuulutussarikad). Sellist katet kutsutakse tavaliselt katusekileks.
Hingav ehk difuusne aluskate koosneb mitmest kihist ningtäidab mitu funktsiooni. Oluliseim kiht on auru läbilaskev membraan, mis on kaetud spetsiaalse kangaga. Kangas kaitseb hingavat membraani vigastuste ja ilmastiku eest. Hingav aluskate seob tõhusalt ilmamuutustest ning võimalikust katusekatte lekkimisest tulenevat kondensatsioonivett ja hoiab ära selle tilkumist katusekonstruktsioonidesse ning soojustusmaterjalidesse. Seejuures on oluline, et kiudkangas saaks katusekatte all kuivada. Selleks on tarvis õigesti korraldatud ventilatsiooni, mis kuivataks kiudkanga kiiresti.
Katuse aluskatteid toodetakse tänapäeval erinevatest materjalidest ja erinevate omadustega: armeeritud; kilematerjal; alumineeritud jm materjalid. Valik on tõesti suur ning tehnoloogia arenedes laieneb ka aluskatete valik.
Millega arvestada aluskatte valikul?
Kõigepealt tuleb valida õige ja sobiv aluskate, mis sobiks konkreetsele objektile. Aluskatte soetamisel ja paigaldamisel tuleb arvestada järgmiste asjaoludega:
- Katuse liik ja katusekalle – kas tegemist on viilkatuse või lamekatusega?
- Katuse tuulutuse süsteem – kas tegemist on tuulutatava või suletud katusega?
- Katuse soojustus – kas tegemist on soojustatud või soojustamata katusega?
- Hoone otstarve – kas katuse all on eluruumid, kas tegemist on niiskete ruumidega?
- Katusekattematerjal – millised on kattematerjali omadused?
Kõik need asjaolud annavad ülevaate, millist aluskatet valida ning kuidas seda paigaldada. Üldiselt on tänapäeval hingav aluskate kõige levinum valik.
Katuse katmine SBS materjaliga ehk hüdroisolatsioon
Kõigepealt tuleb veenduda, et ehitatavale katusele on valitud sobivaim SBS kate. On olemas erineva bituumeni koostise, kaalu, paksuse, tugevuse ja otstarbega bituumenrullmaterjale. Levinumad SBS materjali tootjad on TechnoNicol, Katepal, Nexler jm, kuid nüüd on olemas ka esimene Eesti enda tootja Mineroll.
SBS rullmaterjalist kattega katused ehitatakse vastavalt katusekonstruktsioonile kas ühe-, kahe- või kolmekihilise katusekattega. Kõige levinum on kahekihiline lahendus, mis on tavaliselt kokku umbes 7-8 mm paksusega. Järgnevalt kirjeldame detailsemalt just sellise katuse paigaldamise protsessi:
- Kattekihi paigaldus algab katuse madalamast osast (veeäravoolukohast), kuhu rullitakse lahti esimene SBS materjali rull (SBS aluskiht) ning suunatakse see katuse kõrgema osa poole. Materjalil lastakse alusele vabalt langeda ja seda ei venitata. SBS rullmaterjal on kaetud alumiselt küljelt kuumutamisel sulava PE-kilega. Aluskihi pealmine pind on tavaliselt kaetud kerge liivapuistega või on see hoopis katmata.
- SBS rullmaterjalide paigaldamist keevitusmeetodil teostatakse propaan-gaasipõleti abil.
- Kõigepealt rullitakse aluskiht ettevalmistatud katusepinnale ja õiges kohas lahti. Seejärel rullitakse pool rulli ühest otsast kokku ning alustatakse rulli kinnikeevitamist. Selleks kuumutatakse gaasipõleti leegiga rulli alumine pool kuni bituumeni sulamistäpini. Kuumutamine võimaldab membraanil kleepuda alusega juba samal ajal, kui materjal rullub, kuid paralleelselt tuleb seda ka suruda katusepinna külge. Sulanud bituumeni tahenedes toimub bituumenkatte nakkumine aluspinnaga. Sama korratakse ka rulli teise poolega. Selliselt saab üks rull paika keevitatud ning sama protsess jätkub järgmise rulliga.
- Oluline on jälgida, et järgmise paanirea rull oleks eelmise paanirea paani algusest eespool. Kõrvutiasetsevate rullipaanide algused peavad olema omavahel nihkes minimaalselt 15 cm, kuid soovitatud on siiski rohkem. Alumine rullmaterjali paani nurk lõigatakse ülekatte ulatuses 45 kraadise nurga all ära.
- Kui katus on täielikult kaetud SBS aluskihiga (esimene kiht), siis paigaldatakse teine kiht ehk SBS pealiskiht. Erinevate kihtide vuugid peavad olema üksteise suhtes nihkes minimaalselt 15cm. Teise kihi paanide paigaldamisel tuleb samuti jälgida, et ühendused oleksid ülekattega: pikupidi 8-12 cm ja otsadest 12-15 cm. Ühenduskohad keevitatakse kinni eraldi, surudes vuugikellu või -rulliga ülekatte serva alt välja sulanud bituumeni ühtlase vuugi. Katuse rullmaterjali pealmise pinna töötlus sõltub materjali kasutamise kohast. Tavaliselt on pealiskiht kaetud kiltkivipuistega, et kaitsta rullmaterjali mehaaniliste vigastuste ja päikese ultraviolettkiirguse eest.
- Katuse külgnemisel seina, parapeti, korstna, või mõne muu takistusega, peab bituumenrullmaterjalist tõsted ehk ülespöörded tooma katusepinnast kõrgemale takistuse peale minimaalselt 30cm ulatuses. Horisontaalpinna paanid pööratakse vähemalt 5cm ulatuses vertikaalpinnale, kuid on keelatud viia ühes tükis tõste ehk ülespöörde lõpuni. Ülespööre viiakse lõpuni eraldi paanidega, mida lõigataks välja risti rulli.
- Katuse läbiviigud nagu näiteks ventilatsioonitorud, antennid vms, on soovitatav tihendada spetsiaalsete kummitihenditega.
- SBS katusekonstruktsioon kinnitatakse tavaliselt mehaaniliselt tüüblitega lamekatuste aluskonstruktsiooni külge.
- Üks viimastest sammudest SBS rullmaterjalist katuse ehitamisel on ääreplekkide paigaldamine. Selleks on olemas suur valik erineva kuju ja värviga plekke.
Lamekatuse aluskate – aurutõke
Lamekatuste puhul kasutatakse katusekattematerjalina üldiselt kas bituumenrullmaterjale või PVC materjale. Antud materjalid on väga hea hüdroisolatsiooniga, mis on lamekatuse puhul üks olulisematest omadustest, kuna lamekatus on seisvat vett pidav katus. See aga tähendab seda, et katusekate ise on veekindel ja ei lase sademetel imbuda allapoole aluskonstruktsioonidesse. Viilkatuste puhul ei saa aga katusekattematerjal üldiselt seda täielikult tagada ning samuti on viilkatuste puhul üheks probleemiks ka tuuletõke. Lugedes internetis katuse aluskatete kohta käivat infot, leiab palju erinevatest materjalidest ja erinevate omadustega aluskatteid, milledel on tihti ka tuuletõkke funktsioon. Lamekatustele aluskatet valides tuleb aga vaadata aurutõkkematerjale. Lamekatuse aluskatteks on üldiselt aurutõke.
Aurutõkke ülesanne on hoonest välispiirdesse (antud juhul katusekonstruktsiooni) tungiva veeauru liikumise takistamine. Lihtsalt öeldes tagab aurutõke selle, etruumides olev niiskus ei satuks katusekonstruktsiooni sees alasse, kus võib tekkida niiskuse kondenseerumine. Aurutõke täidab tavaliselt ka õhutõkke funktsiooni ehktakistab (ennekõike) õhu konvektiivset liikumist välispiirde sisse. Lamekatuste puhul hoiab aurutõkeära katuse altpoolt märgumise, ülevalt poolt kaitseb lamekatust kattematerjal ise.
Nii katuse aluskatteid üldiselt kui ka aurutõkkeid valmistatakse erinevatest materjalidest. Lamekatuse ehitamisel kasutatakse põhiliselt kileaurutõkkeid, bituumenaurutõkkeid, fooliumaurutõkkeid või alumineeritud bituumenaurutõkkeid.
Aurutõkkematerjali puhul on oluline jälgida selle veeaurutakistuse näitajat. Seda esitatakse „Sd“ väärtusena ning mõõtühikuks on meeter (m). See arv kirjeldab takistust, mida materjal veeauru läbivusele avaldab võrreldes õhu veeaurutakistusega. Mida suurem on Sd väärtus, seda suurem on takistus ja seda raskemini veeaur läbi materjali difundeerub. Vastavalt materjali veeaurutakistusele jagatakse aurutõkked üldiselt kaheks:
- Aurutõkke barjäär – (vapour barrier) mittehingav aurutõke, mille veeaurutakistus (Sd) on suurem kui 50m. Aurutõkke barjääride alla kuuluvad polüetüleenkiled, alumiiniumkihiga kiled ja bituumenrullmaterjalid (näiteks SBS).
- Aurutõkke membraan – (vapour control layer ehk VCL) hingav aurutõke, mis kontrollib veeauru liikumist. Materjali keskmine veeaurutakistus on 2-50m.
Õige aurutõkke valik sõltub juba eelnevalt kirjeldatud asjaoludest ehk tuleb arvestada hoone otstarbe, katusekattematerjali omaduste, aluskonstruktsiooni materjalide (betoon, puit, metall), soojustuse, tuulutuse ja muidugi ka rahaliste vahenditega.
Aurutõkke paigaldamine lamekatusel
Aurutõkkekihti tuleb paigaldada vastavalt iga toote juhistele. Näiteks betoonalusele ei tohi paigaldada alumineeritud katet, kuna betoon on leeliseline ning reageerib kokkupuutel alumiiniumiga (söövitab alumiiniumi). Kandva profiili peale on soovitatav paigaldada iseliimuvat alumineeritud bituumenrullmaterjali. Sarnased soovitused on üldiselt toote paigaldusjuhistes kirjas ning nendesse tuleb suhtuda väga tähelepanelikult. Vale materjali ja paigaldusviisi puhul võib katusekonstruktsioon üsna kiiresti kahjustada saada.
Vaatamata iga toote erisustele toome siinkohal välja lamekatuse aurutõkkekihi paigaldamise üldpõhimõtted:
- Aluspind peab olema puhas ja võimalikult kuiv. Enne aurutõkke paigaldamist tuleb aluspind ettevalmistada selliselt, et see ei vigastaks aurutõkkematerjali. Aurutõket ei saa paigadada saju korral (vihm, lumi, rahe).
- Aurutõke paigaldatakse lamekatuse katusekonstruktsiooni sisepinna lähedale ehk soojemale poolele selliselt, et auru pidava kihi pinnale ei tekiks kastepunkti. Soojustatud katuse puhul paigaldatakse aurutõke lamekatuse soojustuskihi sisepinnast mitte kaugemal kui 1/4 soojustuskihi paksusest.
- Aurutõkkekihti paigaldatakse üldiselt omavahel ülekattega (ehituskile puhul peab see olema vähemalt 200mm, kuid konkreetse materjali puhul võib see nõue olla erinev). Paanide ülekatted ja liitekohad teibitakse, valtsitakse või liimitakse omavahel kinni. Peab tekkima homogeenne aurutõkkekiht ning liitekohad peavad olema põhimaterjaliga samaväärse aurutihedusega.
- Tähelepanu tuleb pöörata ka katuse läbiviikude ja teiste takistuste (vertikaalpinnad) aurutihedaks ehitamisele. Aurutõkkekiht peab ulatuma ka lamekatuste vertikaalpindadele, et välistada auru sattumine katusekonstruktsiooni hoone vertikaalpindade kaudu.
Soovitused
Õige aurutõkke materjali valik oleneb paljuski just aluskonstruktsioonist. Siinkohal toome välja kõige tavalisemad aurutõkke materjalid, mida erineva konstruktsiooni puhul kasutatakse:
Betoonist aluskonstruktsiooni puhul kasutatakse üldjuhul polüestertugikangaga bituumenrullmaterjalist aurutõket või bituumenmastiksit.
Metallist ehk kandva profiiliga aluskonstruktsiooni puhul on soovitatav kasutada alumineeritud iseliimuvat bituumenrullmaterjali. Soojustatudmetallkonstruktsiooni puhul võib kasutada ka muid aurutõkkematerjale, mida tohib paigaldada otse soojustukihi peale. Antud viide on üldiselt tooteinfos kirjas.
Puidust aluskonstruktsiooni puhul (vineer, OSB plaat) sobivad peaaegu kõik aurutõkkematerjalid, kuid kõige rohkem kasutatakse erinevaid aurutõkkekilesid.
Kokkuvõtteks
Lamekatuse aluskatteks on aurutõke, mis aitab ära hoida vee sattumise katusekonstruktsioonidesse. Aurutõkkematerjale on palju erinevaid, seega on mõistlik valida sobiv materjal juba katuseprojekti koostamise käigus. Aurutõkkekihi paigaldamisprotsess võib erineda vastavalt materjalile, kuid lõpptulemus peab vastama samadele üldpõhimõtetele.